Äripäev soovitab vanadel ettevõtetel õppida start-up’idelt kahte asja: enda promomist ja “pöörase nurga mõtlemist”.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Selle nädala kolmapäeval ja neljapäeval kogunes 15 000 osalejat Helsingisse Slushile, ühele maailma suurimale idufirmade üritusele, kus avaõhtul esines teiste seas ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Slush on koht, kus ennast promob 1400 start-up’i, paljud neist ka Eestist.
Slushist on kasu. Just loetud päevad tagasi tuli uudis, et Eesti idufirma Lingvist saab jaapani keele õppe väljatöötamiseks 8 miljonit dollarit internetikaubamaja Rakuteni loojalt Hiroshi Mikitanilt. Eestisse kutsus legendaarse Jaapani investori Ilves, kes oli tollega kohtunud Slushil.Üle-eelmisel aastal võitis Eesti idu Weekdone’i kiirtutvustusvõistluse, kuhu on väga suur konkurss ja kuhu valitakse vaid sada parimat soovijat end tutvustama. Asja eesmärk on saada raha – Weekdone sai 10 000 eurot –, kuid olulisem veelgi on investoritele silma ja meelde jääda.
Jutusta oma lugu
Eesti kõige edukam iduettevõte TransferWise esines nii Slushil kui ka eelmisel nädalal Dublinis toimunud Euroopa suurimal tehnoloogiakonverentsil Web Summit, mida külastas 40 000 inimest.Mida TransferWise’i üks asutajaid Kristo Käärmann seal tegi? Kordas ja kordas ja kordas, et just TransferWise on pangandusmaailma Robin Hood. Ta kinnistab teadmist, et traditsioonilised pangad on vanad, ahned ja kohmakad – ühesõnaga, luuserid. Võitjad on nemad, maailmamuutjad.
Ja nii teebki Käärmannist Slushilt reportaaži Soome rahvusringhääling Yle pealkirjaga “Miljardi dollari mees tuli Slushile, veetis viis tundi ja sõitis Londonisse”. Äripäeva Rikaste TOPi esikolmikusse tõusnud Käärmann ja Taavet Hinrikus on paljude oma maailmakuulsate kolleegide eeskujul rokkstaarid, kes mängivad häbenemata ikka ja jälle rahva lemmiklugusid. Vanade sammaldunud pankade juhte ei tea keegi, isegi kui neil on vahepeal mingi “uus plaat välja tulnud”. Promo peab olema cool, terav, punaste sokkidega, mitte klanitud PR-meeskonna koostatud.
Küsi hulle küsimusi
Teine idufirmasid iseloomustav omadus, mida ka suured end turul sisse seadnud firmad saavad õppida, on “pöörase nurga mõtlemine”. See tähendab mõtteviisi, mille kohaselt pannakse ettevõttes kogu aeg mingi osa energiast uutele asjadele. Piltlikult öeldes võibki ette kujutada, et kui põhiline osa organisatsioonist tegeleb igapäevase tegevusega olemasoleval turul, siis ühes ettevõttenurgas elatakse hoopis omaette elu. Siin on “labor”, kus sünnivad pöörased ideed ja kus küsitakse ka selliseid küsimusi: “Milliseid vajadusi on meie kliendil, millest ta ise veel ei tea?” või “Kuidas mitte olla lihtsalt turu parim, vaid pöörata turg ise pea peale?”
Selle nurga eesmärk on luua homsed tooted ja teenused, kust tuleks ettevõtte uus kasv. See nurk ei saa aga elada saja-aastases ettevõttes iseenesest. Selleks on vaja ettevõtte mõistes teatud ühiskondlikku, ehk ütleme siis korporatiivset kokkulepet, mis annaks sellele vabameelsemale nurgale teatud kaitse, vanajumala seljataguse.
Kui seda mitte teha, leiab ettevõtte konservatiivsem tiib – kelleks on alati enamus –, et tegemist on raharaiskamisega. Excelisse ju sellist tegevust ei pane. Kuid iga ettevõtte innovatiivne eelis on alati ajutine ja homsel on üks kindel omadus: ta jõuab alati kätte.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.